METSATÖLL LYRICS

1. Sissejuhatus

[Instrumental]

2. Veresulased (Bloodservants)

Äikesepilvede all kõuemürina taustal
Kostis võimas lahinguhääl
Maapind verest imbund juba kaugel laukal
Need me esiisad veresulased
Nad võitlesid me maa ja kodude eest
Et saaks puhtaks vale usu hing
Nii nad läksid kuis mitu tuhat meest
Ei surma kartnud nende hundirind
Vikatitest tehtud mõõgad
Veel viimsest terasest sai taotud relv
Teravad kui hundi hambad
Oooooooooooo....
Nende hinged polnud loodud alla andma
Reeturlikkus sai julmalt tasutud
Nemad ka manasid tuld ja tõrva taevast alla
Võõra usk selle kõrval kasutu
Nii nad võitlesid hambad ristis mõõgad käes
Ei langenud põlvili vaenlase ees
Raiusid kuis näljas hundikari
Sest ühes hundis elab üheksa meest
Tulnud võõrad lihtsalt et haridust meil anda
Kuid valede jumalate eest me omas veres põlvili
Pidime orja-iket kandma
Ei reeda me maad ei vanemaid
Ei põlist usku ei paganaid
Vaid hoiame iidseid hiite aegu
Ohvrikive ja kiviaedu
Las elavad hiied las elavad kivid
Las nad elada äikeses
Hoiame hunte hoiame metsi
Nad osa meie veresulastest
Terasest hinged, terasest mehed
Julgete huntide väed
Hinges musta ja palju tööd
Rakused jalad ja rakus on käed

3. Hundiraev (Wolfrage)

Seal metsas mitte lähedal
Seal kus hundid uluvad.
Seal hundid minu hingega
Seal mina oma hingega,
Hundid need on minu vennad
Hundid need on minu õed,
Nendelt pärit mulle äng
Nendelt pärit mulle raev,
Nendelt tulnud vereiha
Minus voolab nende viha,
Metsakurat sõi mu naise
Metsakurat sõi mu lapse,
Metsakuradiga silmitsi
Olen olnud alati,
Temalt pärit mulle äng
Temalt pärit mulle raev,
heiijjahh!
Minus elab hundi raev!
Pimedaks nad teid mu päeva
Heledaks nad teid mu ööd,
Metsas susid kogunevad
Ümber pakastunud täiskuu,
Tuuled nälja ulged toovad
Vereiha musse koovad,
See on nendelt tulnud äng
See on nendelt pärit raev,

4. Terasetuli (Steelfire)

Ses mõõgas on mu isa äng
Raevus ta tagus seda mõõka
Ta pani üheksa hunti valvama seda
Et hoiaksin seda töö ja jõuga
Kaitseksin kodu ja vanemaid
Põlispõlde - järeltulijaid
Et ei langeks vaenlase ees põlvili
Ja et ma tunneks terases mu tuli
Selles mõõgas on mu isa hing
Ema iseloom nii kuri
Seda valvasid üheksa hunti
Temas lõõmab minu terase tuli
Sügisel kord tuleb aeg
Kus taevas paistab verekarva
Tuuled on toonud äikesepilved
Tormiga mul tuleb minna sõtta
Mind ei kohuta torm mind ei puhu tuuled
Mu hing pole õitsev kevad
Mul on hambad ristis mul on verised huuled
Mul on mõõk mis lõikab terast
Mu isa tagus terast kolm ööpäeva
Teised naersid tema annet
Kuid pärast olin ainus kes seisis oma mõõgal
Ja olin pidanud oma vannet

5. Mõõk (The Sword)

"Leidub sangarimõõku Sigarri saarel,
on neli neid vähem kui viis korda kümme,
üks nendest seal on kõikidest uhkeim,
kiivrite õnnetus, kaetud kullaga.

Pidemes rõngas sel, keskel raev on relval,
tipus on hirm tema hoidja ees,
vahedas teras verekarva uss,
ta surmaõõnes on siuglemas nastik."
"Leidub sangarimõõku Sigarri saarel,
on neli neid vähem kui viis korda kümme,
üks nendest seal on kõikidest uhkeim,
kiivrite õnnetus, kaetud kullaga.

Pidemes rõngas sel, keskel raev on relval,
tipus on hirm tema hoidja ees,
vahedas teras verekarva uss,
ta surmaõõnes on siuglemas nastik."

6. Terast Mis Hangund Me Hinge (Steel Frozen In Our Souls)

Hangusid me silmadesse
Hangusid me südamesse
Hangusid me hingedesse
Ajasid meid roika otsa
Rebisid me liha lahti
Me veri tardus sinu peal
Kurja hundi kuulutaja
Sõjasõna paisutaja
Haavatud ülluse võimustaja
Kiskusid me rinna lahti
Tõrvakarva südame
Hangusid meil sisse seal
Tõid meile viha
Tõid meile verd
Tõid meile vale tule
Ängistatud pimeduse
Vale nime, võõra vere
Suurte tuule keerises
Kajavad me teraskarjed
Läbi ülluse ja piinade
Ei sind loonud võluvägi
Ei sind loonud jumalad
Sind lõi lihtne sepamees
Voolasime verest tühjaks
Kangesime lagendikel
Sinu soatud haavadest
Terast mis hangund me hinge
Päästsid meie viha lahti
Lõppematu vihkamise
Hangusid me lihasse
Raev mis kostub siiani
Tardumatu meie veri
Hangusid me kätesse
Aga ükskord algab aega
Kus kõik piirud kahel otsal
Lausa lähvad lõkendama
Küll siis kalev jõuab koju
Oma lastel õnne tooma
Eesti põlve uueks looma

7. Metsaviha I (Woodwrath I)

Üksi jäätud siia olen
Siin leinas saarepuude all
Tume tusk minu hinges
On teinud mind mu metsaisandaks
Mina olen metsahall
Vaarikaisand metsaviha
Ja kui see ongi kurbus minu hinges
Siis on see raev mis ei muutu iial pisaraiks!

8. Metsaviha II (Woodwrath II)

Susi nime ei tohtivat suhu võtta.. see on sõjaloits, hundiloits, kurjuse ja vihaloits..

"Võtke ära metsa viha
kivi alla, kannu alla,
seitsme taeva tuule alla.."

9. Põhjatuulte Pojad Ja Tütred (Sons And Daughters Of The Northern Winds)

Üle maa, üle vee põhjatuul karm ja tugev
Läbib mu hinge kui ülluses tõstan oma käed
Süda voolab võimukalt verd
Torm kutsub raevukalt merd
Hinge läbib võimas terasraev
Seisan kodukünkal sääl
Kõrvus sugulaste hääl
Künka kõrval seismas nende põline säng
Pojad tulid põhjatuultest
Tütred tulid põhjatuultest
Taeva poole karjub nende verine äng
Meie mäletame vaid viha
Meie mäletame vaid verd
Ja me ei tunne piina
Las voolata veri
Me oleme põhjatuulte pojad ja tütred
Poegade ilmed kui karmi hundi pilk
Tütarde hingedes on roostetanud raev
Tuul üle maa, üle vee
Metsade laiade taeva kurjakuulutav haavatud vaev
Meil on ees lahing, me ei anna alla
Meil on kätes mõõgad, meie terasest raev!
Meie tulnud tuultest, meie hiidne teras
Meil oli lahing, ja me ei annud alla!
Poegade kätes on rauast tehtud mõõgad
Põhjatuulte all viimne hetk võib saabuda
Põhjamaa tütred, kelle käed on näinud vaeva
Me langenutele, mulla peale kraabivad







METSATÖLL LYRICS